Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Linnul on mehelik alge ja ta on toimiv
mõte. Ta on ka Ema saadik, vooruslik ja üksildane. Ta lendab kõrgel maakera kohal. Ta nõuab
üksiolekut. Ta toob sõnumi kaugetelt, nendelt, kes on meist eemaldunud ja täiuslikeks saanud.
Tema kannab meie sõna üles Ema juurde. Ema saab meie eest seista, ta saab meid hoiatada,
kuid tal ei ole võimu jumalate vastu. Ta on päikese anum. Madu laskub alla ja halvab
salakavalusega fallilist deemonit või kihutab teda tagant. Madu viib üles maapealsuse
ülikavalad mõtted, mis tungivad kõikidesse pragudesse ja imevad end himukalt kõige külge.
Ehkki madu seda ei taha, peab ta meile kasulik olema. Kui ta meie haardest välja libiseb, näitab
ta meile teed, mida me oma inimtarkuses poleks leidnud.
Surnud heitsid põlastavaid pilke ja ütlesid: jäta see jumalatest, deemonitest ja hingedest
rääkimine. Me teadsime seda juttu juba tegelikult ammu.
Sermo VII