Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Teisest küljest istutati
mõnedes külades kask lapse sünni puhul, sest puu pidi tagama imikule tervist ja kaitset (
2002: 31). Kase istutamise rituaal lapse sünni puhul oli omane ka eestlastele, nende uskumusel
võis hing haiguste ja ohtude korral puusse ,,võõraste ründavate haigushingete eest pakku
minna" või olla seal niikaua kui nõid ravis keha. Kase kaudu võis teise ilma astuda. Puu
tumedam pool sümboliseeris surma ja hauataguse ilma, heledam pool aga ülemist ja maapealist
ilma ehk elu (Heintalu 2006a: 97, 297, 309). Vene mütoloogias oli kask samuti omalaadne trepp
kahe maailmade vahel. Ida- ja lääneslaavlased austasid kaske kui püha ja õnne puud ning pidasid
seda isegi Jumalaema puuks ( 2002: 283).
Kuusk on kõige enam kasutatav puu tänapäeva matmisrituaalides. Euroopas sümboliseerib kuusk
igihalja puuna elu igavikku (Saare 2001: 254). Eesti kultuuriruumis on kuusk eelkõige teeristi