Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Mõlemad olid
juhtivad kõikidel aladel, kuigi tegelikult ajasid nad ainult tähtsamaid asju.
Tegelikuks valitsejaks oli asetäitja- kuninga pealik ehk asehaldur (foogt). Foogti
määras ametisse ja kutsus ametist kuningas oma äranägemise järgi. Kuninga
pealik oli sõjaväe juhataja ja riigimaade valitseja.
Energiliselt arenes omavalitsuslike organite tegevus. Korraldati maapäevi, mille
kõrval tegutses ka maanõukogu
Kõrgemaiks kohtuinstantsiks oli ülemmaakohus, edasi võis kaevata
maapealikule või kuningale. Tähtsamaid kriminaalõiguslikke asju arutasid
maapäeva poolt valitud meeskohtunikud
15. Võimukorraldus Rootsi-aegses Eestis.
Eestimaa oli säilitanud kindlate alimstumislepingutega oma õigused. Riigivõimu
organ oli moodustatud kohalikest elanikest. Keskvõimu organitena Eestis
tegutses kuninga esindajana asevalitseja ehk asehaldur, hiljem nim teda
kuberneriks (ning tulid ka kindralkubernerid). Sõja korral olid tema kõrval
väejuhatajad.
annaabi.ee 
