Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis
asurkonnas leidub vaid 3-4 pärli.
Inimtegevuse tulemusena on 20.sajandil välja kujunenud ka teine ohutegur hariliku
ebapärlikarbi jaoks melioratsioon ehk maaparandus. Jõgesid, nendesse suubuvaid ojasid-
kraave kui ka vooluveekogude valgalasid süvendades ning õgvendades muudetakse oluliselt
hüdroloogilisi tingimusi ja soodustatakse rohke sette sisseuhtumist, mille tulemusel karpide
kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Maaparandusobjektilt või jõe süvendamise kohast
lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri
kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just
Pudisoo jõe valgalal läbi viidud maaparandustööde tulemusena. Maaparandustööd võivad
vähendada ka vee hulka ning voolukiirust veekogus, mistõttu ei ole karbid võimelised
vajalikus koguses vett endast läbi pumpama, et omandada vajalik kogus planktonit ning
annaabi.ee 
