Põld kui elukooslus
Semm 2003).
Põllusaared
Puude ja põõsastega põllusaared mitmekesistavad suuri lagedaid välju ning sealt
leiavad toitu ja elupaiku mitmesugused linnuliigid. Endistel talukohtadel, tuulikute või
muude rajatiste jäänustel on tihti ka ajalooline väärtus. Loodussaarte ümbrust võiks
võimaluse korral juuli lõpus niita, vajadusel võsa harvendada, eelistades söödavate
viljadega või meetaimedena väärtuslikke liike (näiteks raagremmelgas, pärn, viirpuu,
sarapuu). Maaparandusmasinatega kokkukuhjatud kivihunnikud, millele sageli on
kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad.
Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas
puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003).
Põlispuud
Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad
nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu