Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud * suuremad maavaldused * kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu * kasvatatakse veel mitmeid kultuure. Kuid suur osa toodangust läheb müügiks * kapitalimahukas kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandusi. Ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne * saagikus on parem 4. Spetsialiseeritud suurtalud tootmise spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstuskompleksi tekkimine Piimakarjatalud (põhja-euroopas, USA ja kanada kirde ja loode osas, põhja-jaapanis, uus-meremaal) * palju kapitali masinatele ja tehnoloogiale ja ehitistele * kasutatakse vähe tööjõudu * oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses * töömahukas aastaringselt * tööviljakus kõrge, toodang kõrge
Saagi kogus aastas oleneb sellest, millega on tegemist ning mis liiki taimega, puuga (õunapuud). Tavaliselt saame saaki 1 kord aastas. Näiteks kui on kartul, siis saame me seda ainult üks kord aastas korjata, aga kui on tegemist vaarikaga siis ei saa me loota iga-aastast stabiilset saaki, ning ebasoodne talvitumine võib viia saagi miinimumini, või pole kasvuks sobivaid temperatuure. Niiet me ei saa kindlalt öelda, mitu saaki me aastas saame. Eestis tehakse maaparandusi, kuna sademete aasta maht ületab oluliselt aurumise. Kasutusel olevast põllumajandusmaast on kuivendatud 420 000 ha ehk ligi pool, metsamaal on kuivendusvõrke 600 000 hektaril. Maaparandussüsteemid ühes asukohas on valdavalt 60 400 ha suurused. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks. Kui aga maa kuivendamist tehakse valesti kaasneb sellega maa soostumine, võsastumine ning maastike vähenemine
Eesti reljeefi peamine vormimine toimus juba 11000-13000 aastat tagasi. Kõrg-Eesti arenes maismaana enne kui ka pärast jääaega. Kõik kõrgustikud, orud, lavamaad ja nõod olid olemas järelikult enne jääaega. Mandrijää ja sulamisveed muutsid neid natuke ümber, kuid enamasti jäi kõik samaks. Ning kui see ka läbi sai, kujundas meie pinnamoodi ja pinnavorme mere-, tuule ja vooluvete tegevus. Kuid ka meie ise, inimesed, oleme seda muutnud, kaevandades karjääre ja teinud maaparandusi. Tartumaa lõuna osas paiknev Otepää kõrgustik on tekkinud liustikukeelte vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4) 8. Maavarad- nende teke ja kasutamine
annaabi.ee 
