Kuna tööotsijad on viimastel aastatel liikunud enam võimalusi pakkuvatesse linnadesse, on linnades (sh Tallinnas) tööpuudus hakanud kasvama, samas kui maapiirkondades on see vähenenud. Küllaltki märgatav osa väikeasulate töötajaist ehitajad, teetöölised ja metsamehed töötavad hoopis teistes piirkondades kui nad elavad. Varasem meeste oluliselt kõrgem tööpuudus on vähenenud, kuna kiiresti kasvav ehitus ja teede rajamine pakub rohkelt tööd endistele põllumeestele ja maaparandajatele. Tööpuuduse põhjusi on mitmeid, kuid paljud neist on seotud kutsehariduse puudujääkidega. Paljudel vanematel inimestel puuduvad vajalikud uued oskused, mitmed inimesed ei soovi oma eriala vahetada või õppida, sageli puuduvad üldse õppimisvõimalused või on need töötu jaoks liialt kallid. Tihti ei taheta ega suudeta vahetada ka elukohta (kinnisvara hinnad erinevad Eestis kümneid kordi). Tuleb
Dreenide ummistumist pinnaseosakestega (mehhaaniline ummistumine on põhimõtteliselt väga lihtne vältida: tuleb vaid takistada osakeste tungimist dreeni ja soodustada nende väljakandmist. Pinnaseosakeste tungimist dreeni saab kas takistada liidusepilude laiuse vähendamisega või liiduste filtermaterjalidega katmise teel. Torude isepuhastumisele saab loota ainult sidusates pinnastes ja juhul kui ei ole ookriummistumisohtu. Liiduste katmine on olnud maaparandajatele probleemiks nii kaua, kui dreenaazkuivendust on ehitatud. On katsetatud kõikide mõeldavate materjalidega alates kanarbikust ja pilliroost lõpetades kaasaegsete sünteetiliste materjalidega. Probleem ise jaguneb kaheks küsimuseks: kuidas katta ja millega katta? Esimeses osas on olnud kaks seisukohta: kas katta ainult pealt ja külgedelt või ümber kogu perimeetri. Ühed uurijad väidavad, et setted tungivad torru pealt, teised et alt.
annaabi.ee 
