Eesti vabariik
Riik sekkus jõuliselt majandusellu.
Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid.
Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid majandusressursside arvelevõtmiseks.
Suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid.
Suurt tähelepanu pöörati tööstusele.
Kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, kasvas tööstustööliste hulk.
Põllumajanduses suurenes põllupinna ja kariloomade arv.
Laialdaselt rakendati maaparanadust, sordiaretust ja tõuparandust.
Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks.
Peamisteks partneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa.
Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused (või, peekon, munad).
Impordis olid esikohal tööstusseadmed ja toorained (raud, kivisüsi, nafta).
Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.
Eesti jäi siiski alla tööstuslikult arenenud lääneriikidele, kinnistus Ida-Euroopasse.
annaabi.ee 
