Apteegikaan
Eestis
on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on
rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad
loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste
kinnikasvate järvede elanik,kirjukaan e. apteegikaan.See liik kuulus nii esimesse (ohualdaste ja
haruldaste kategooria) kui teise Eesti punasesse raamatusse.
Suurimateks ohtudeks on maaparadus ning põllumajanduslik saastamine mürkide ja väetistega,
samuti apteegikaanile vajaliku toidubaasi kadumine (lehmad, hobused) ja veekogude pikaajaline
kuivamine.Reaalne kaitse meil aga puudub.Kirjukaani kasutatakse senini rahvameditsiinis, mistõttu
vajab liik kindlasti ka edasipidist kaitset. Apteegikaani kaitsekorralduskava täitmist koordineerib
Eesti Looduseuurijate Selts. Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul: "...et