Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
seal ära tp kohtualluvus mõisnikele. Tp olid siis juba mõisnike omandid. Samas kuskil
ulozeniies ei ole kuskil tp nim pärisorjadeks. Venemaa pärisorjusest rääkides ei olnud
pärisorjus vaid maaläbi kuuludes, vaid juba ulozenies ja hiljem on näha, et tp käsitleti
isiklikult sõltuvalt ja eraomandina ( nt mõisa jõukust ja suurust mõisteti hingede järgi).
Venemaal toimus selge mitte ainult hingede müümine maast lahus, vaid mõisnikud hakkasid
maapankadesse pandiks hingesi andma ning pärisorjadest said hüpoteegid. 19 saj keskel oli
summa nii, et mõisnike laenukoormus oli keskmiselt 69 rubla ühe pärisorja kohta. See ilmselt
ka põhjus, miks aadel oli nõus pärisorjuse kaotamisega ( kaot seose enda ja pantide vahel, riik
võib hüpoteegitud pärisorjadega teha mis tahab, võlgadest saab lahti). Hingede pantimine ja
vahetamine oli tavaline. Levinud olid ka pärisorjade müügikuulutused, oksjonitel müüdi
pärisorje ( hingesid)
annaabi.ee 
