Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
omavaheliste probleemidega
sõja iseloom oli muutunud:
olid kujunenud regulaararmeed (suured, riiklikud armeed)
sõjad kujunesid pikaajalisteks relvakonfliktideks (keskmiselt 1 lahing aastas), vastaseid ei hävitatud,
vaid kurnati
põhiliseks kujunes jalavägi ja ratsaväe osa vähenes
kujunesid uut tüüp kindlustused bastionid, mis olid tol ajal praktiliselt vallutamatud
otseseid lahinguid ja tormijookse välditi, selle asemel kujunesid piiramis ja kurnamisstrateegia
Rootsi sõjavägi oli maapalgalisel ülalpidamisel, st maakond pidi välja panema jalaväerügemendi
(1200 meest)
Sõja põhjused:
Läänemereäärsed riigid (Poola, Taani) tundsid ennast ahistatuna Rootsi ülemvõimust Läänemerel
Venemaa tahtis väljapääsu Läänemerele
Rootsi troonile tuli Karl XII, kes oli 15 aastat vana
Sõja käik:
1699. a moodustasid naaberriigid liidu Rootsi vastu; kokku lepiti, et Eesti ja Liivimaa jäetakse võidu
korral Poolale (Patkul)
annaabi.ee 
