Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
.
Must arvatakse olevat eestlaste iidne leinavärv, mis hiljem kinnistus kristliku traditsiooniga.
Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul
ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri.
Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama
tervise ja heaolu
Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse
krooniga maaolevuste poole pöörduti abi ja tervise saamiseks. Kuldse krooniga madude
kuninga krooni sööja omandab rahvausu järgi kõige teadmise, mõistab loomade ja lindude
keeltki.
Hall on eestlaste rahvapärimustes vanaduse ja elukogemuse märgiks, halli vanamehe käest
usuti saavat nõu ja abi.
Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis
vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa
rohelisi oksi või puid
annaabi.ee 
