meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud. Viimasest kujunes ka meie hilisem riigihümn. Kogunetud kõigist Eesti maanurgist ligi 15-tuhandeliseks laulvaks ja samu isamaalisi tundeid läbielavaks vaimustatud rahvamassiks, tunti end esimest korda ühise ja üksmeelse rahvusena. Seega õnnestus esimene üldlaulupidu hiilgavalt. Ka Koidula on vaimustuses, seda näitab kohe pärast pidu kirjutatud kiri Kreutzwaldile: "Papa, mida kadedad keeled ja suled ei sisistaks: see oli siiski eesti pidu!". Eesti Põllumajandus Selts 1871. aastal asutati J. V. Jannseni juhtimisel Eesti Põllumeeste Selts, mis oli esimene
segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud. Viimasest kujunes ka meie hilisem riigihümn. Kogunetud kõigist Eesti maanurgist ligi 15-tuhandeliseks laulvaks ja samu isamaalisi tundeid läbielavaks vaimustatud rahvamassiks, tunti end esimest korda ühise ja üksmeelse rahvusena. Seega õnnestus esimene üldlaulupidu hiilgavalt. Ka Koidula on vaimustuses, seda näitab kohe pärast pidu kirjutatud kiri Kreutzwaldile: "P a p a , m i d a k a d e d a d k e e l e d j a s u l e d e i s i s i s t a k s : s e e o l i s i i s k i e e s t i p i d u !". Seltsi viiendal aastapäeval, 1870
annaabi.ee 
