Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi ,,Husqvarna" toodang). Kouseid töid aitasid teha uued kodumasinad, nagu hakklihamasin ja õmblusmasin, enamasti legendaarne ,,Singer". Rahvariie pidas vastu veel vaid mõnes konservatiivses maanurgad- Kihnul, Setumaal, Muhumaal ja rannarootslaste juures (Ruhnul, Vormsil jm.). Mujal mindi lõplikult üle nn. Linnamoele. Linnamoelise rõiva hankimiseks ei tarvitsenud linna sõita, selle võis tellida ka Geord Adniel Kiire tüüpi küla(aleviku-)rätsepalt. Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes.