viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine. Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põhjaosas on jõe ääres tihe asustus. Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka kuulub Keila juga. Keila joale on lihtne ligi pääseda ning seetõttu on Keilja juga üks külastatavamaid ja tuntumaid jugasid Eestis. Veevool kiireneb maantesilla juures, kus jõge on süvendatud ja väljatõstetud paetükid ääristavad vallidena sängi. Nii muutuvad ka orude kaldad kõrgemaks. Veidi ülapool juga, jõe paremal kaldal võib paekihi pealispinnal näha sinna jääajal liustiku poolt tekitatud selgeid jääkriime. Kõrgete põlispuudega ääristatud Keila joa kõrgus ulatub 6,1 meetrini ja laius 60-70 meetrini. Joa rünka ülemise osa moodustavad räästaolised etteulatuvad lubjakivid,
kaks soomusrongi. Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid dessandi positsioone Laagna mõisas, mis oli ootamatu rünnakuga dessandi poolt vallutatud. 18. jaanuaril sisenesid dessandi väeosad pikki jõejääd põhja poolt linna. Umbes ella 17. paiku seati kuulipildujad üles raekoja platsile, risteedele ja maantesillale ning alustati taganeva punaväe tulistamis. Sellega lõigati ära punaväe taganemistee üle maantesilla ja külvati segadust, mis tekkitas vene vägedes paanika. Tund aega hiljem jõudis linna ka 2. kompanii. 18. jaanuari õhtuks oli Narva vallutatud. Vangi langes ühe diviis ja polgu staap koos personaliga ning palju sõjaväelasi. Kuna Narva vallutati ootamatult saadi palju sõjasaaki. Punaarmee langenuid, kes paanikas olid tormanud otse kuulipildujate tule alla, veeti linnast kaks päeva välja. Narva komandandiks määrati staabi kapten Karl Aleksander Paulus. Raadiogramm: Pitkale. Nr
annaabi.ee 
