Ra's al-Khaymah' emiraat Ash-Shriqah' emiraat Umm al-Qaywayni emiraat Araabia Ühendemiraadid on liitriik, kuhu kuulub seitse emiraati. Kõik nad on kõrberiigid, kus asustus on koondunud peamiselt linnadesse. Pealinn Abu Dhabi on Abu Dhabi emiraadi ja Araabia Ühendemiraatide pealinn. Linn paikneb Abu Dhabi saarel Pärsia lahes veerandi kilomeetri kaugusel Araabia poolsaare idarannikust. Mandriga ühendab linna kaks maanteesilda. Riigikord Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik. Emiraat on monarhia, mida valitseb emiir. Üldinfo Pindala
metsavendade poolel. Venelased tegid veel kord katset üle järve tulla, kuid löödi Meeksi metsavendade poolt tagasi. Elva ja Otepää ümbruses toimus metsavendade koondumine juba juuli esimestel päevadel. Koheselt võeti võim üle Rannu ja Puhja vallamajas ning asusid seal korraldama kohalikku võimu. Nõo metsavennad võtsid samuti üle kohaliku võimu, sundides punaarmeelased lahinguga põgenema. Järgmisel hommikul saabus Tartust hävituspataljoni mehed, kes tahtsid Tähtvere maanteesilda õhku lasta. Neile asusid vastu Nõo metsavennad. Pärast kaks tundi kestnud lahingut vastane põgenes. Veidi hiljem ründas hävituspataljon uuesti, kuid oli ka sel korral sunnitud taanduma. Tartu linna põrandaalustel gruppidel oli sõja puhkemise järel loodud side Rõngu, Elva, Kambja, Rannu, Puurmanni, Haaslava, Vara ja teiste valdade metsavendadega. Kui Tartus õhati kivisild, siis oli see metsavendadele väljaastumise signaaliks. Tartu hakkas kihama ja paljudele majadele lõuna
2 Võhandu jõe osaline kaart 3 Veestik Allpool Võrut on järve kaldad algul madalad. Paidrast alates muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu, kus voolab vääneldes kuni Pepsi nõkku laskumiseni Ruusa küla ümbruses. Viira veski juures pöördub jõgi järsult kagusse, voolab selles suunas umbes 4 km, läbib Süvvahavva küla ja pöördub enne Põlva-Värska maanteesilda (Haavapää küla lääneservas) põhjakirdesse. Selle suuna säilitab jõgi kuni Toolamaa külani. Edasi teeb jõgi kaks sügavat looget lõuna poole (ühe Räpinast üles- ja teise Räpinast allavoolu), läbib Räpina linna ja Võõpsu aleviku ning suubub Võõpsust 2 km põhja pool Salusaare kohal Lämmijärve. Jõe algusosas (kuni Jõksi järveni) on jõe lähikonnas ülekaalus põllustatud alad. Pühajõe
neljakandilisi läbipääse (Keppart, 2006). 17 Joonis 11. Kaksiktruup 38. kilomeetriposti juures Tallinn-Tartu mnt (Klein, Rajasaar, 2005). 6.7. Pikendatud maateesild Silla ehitamisel üle vooluveekogu on mitmel pool Lääne-Euroopas arvestatud vajadusega jätta loomadele mööda kallast liikumiseks vähemalt kahe meetri laiune kaldariba (kõrgeimast veeseisust alates). Sellist pikendatud maanteesilda kasutavad väikese ja keskmise suurusega imetajad päris meelsasti (Keppart, 2006). Joonis 12. Jägala jõe sillaalune kallasrada (Klein, Rajasaar, 2007). 6.8. Väikese käigurajaga maateesild Maanteesilda on üsna raske ja kulukas pikendada. Sageli polegi see võimalik ilma silda uuesti ehitamata. Maismaaelulised ja poolveelised väikeimetajad vajavad aga kuivi käiguradasid piki vooluveekogu. Väiksemate maanteesildade alla on ehitatud puidust või
annaabi.ee 
