KEREGEJÕUSTIKU KÕIK ALAD
Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse
jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga.
Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, taktikat ja
treeningmeetodeid. Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja
murdmaajooksu. Distantsi järgi eristatakse lühimaa-, keskmaa-, pikamaa- ja
ülipikamaajooksu. Liskas neile võistledakse tõkkejooksus, takistusjooksus ja teatejooksus.
3.1 Lühimaajooks
Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel
rajal, mis on märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse
eel- ja vahejooksud , lõppjooksu ehk finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel
annaabi.ee 
