Rahvusriigi võimalustest 21. saj.
kinni jääda. Eestlus ei tohi olla nagu kuldraha, mis pidulikel hetkedel karbist välja
võetakse ja näitamiseks läikima hõõrutakse. Kui pidu läbi, pannakse see tolmu koguma ja
las ootab kuni jälle vaja läheb. Olen arvamusel, et oma juurte tundmine annab tänapäeva
Euroopas kindlustunde, aitab eristuda muust massist ja jääda eestlaseks, ühtlasi austades
teisi rahvaid ja kultuure. Hetkel seostan ennast rohkem Eestiga kui Euroopaga. Olen
paljulapselisest perest pärit maanoor ja pealinna ärimaailmast kaugel. Minul on olnud õnn
üles kasvada vanematekodus, ma ei ole pidanud elama üürikorterites ja erinevates
linnades. Minus elab edasi ürgne eestlane: austan vanu traditsioone ja kombeid, mulle
meeldib mõelda ja rääkida eesti keeles. Inimene peab teadma, kes ta oli minevikus ja kes
on tulevikus. Peab teadma kes ta on, kust ta on ja mis teda selle maaga seob. Mulle
meeldivad vanad asjad, nende aeg ja pärimuskultuur ei lase seda unustada. Austan vanu