ristlõikega vähemalt 50 mm2, mis algab peapotentsiaaliühtlustuslatilt ja lõpeb vundamendimaanduskontuuril. Selle lati pikkus on enamasti ligikaudu 2 m ja takistus ainult mõni millioom. Seetõttu jäetakse vundamendimaanduse maandustakistuse arvutamisel maandusjuht arvestamata ja loetakse maandustakistus võrdseks maanduri valgumistakistusega. Maandustakistuse lubatavuse täpsemaks kontrolliks arvutatakse rikkel tekkiv maandusvool (mis on võrreldes kaitsejuhis kulgeva vooluga suhteliselt väike) ja selle järgi maanduspinge, mis ei tohi olla suurem kui 50 V. Olenevalt pinnasest ja hoone suurusest on ühepereelamute vundamendimaanduse maandustakistus enamasti vahemikus 2 kuni 10 W, korruselamutel 1 kuni 5 W. Vundamendimaandust saab kasutada ka vai- ja plokkvundamentide korral. Sel juhul on maanduselektroodideks vaiade ja plokkide sarrused, mis peavad olema varustatud väljaviikudega ja mis tulevad omavahel nt
Elektroodiks võib olla: · ümarjuht (teras: Ø vähemalt 10 mm, vask: vähemalt 25 mm2) · kiudjuht (vask: vähemalt 25 mm2) · riba (teras: ristlõige vähemalt 90 mm2 , paksus vähemalt 3 mm) 63. Puute- ja sammupinge ühest ja mitmest elektroodist koostatud maanduri korral Joonis 5.18 Puute- ja sammupinge ühest elektroodist koosneva maanduri korral Pinge maanduri ja nullpotentsiaali vahel ehk maanduspinge avaldub valemiga U E = I E RE , kus IE on maandusvool (maavool) Ohutuse seisukohalt on oluline puutepinge. ligikaudselt loetakse, et Tegelik puutepinge ei tohi ületada standardis lubatud väärtust UTp UP UTp Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri abil. 64. Sädemikud Joonis 5.19 Sädemikud kuni 200 kVA trafodel (a) ja keskpingel (b) Sädemiku volt-sekund karakteristik peab olema madalam kui kaitstava isolatsiooni volt- sekund karakteristik. Joonis 5
annaabi.ee 
