kust leiame aadressi 13. Selle kohalt leiame ruudu, mille sees on number 218. Mida see number näitab? 4 & ProDiags Edasi liikudes jõuame süüteluku D klemmile p. Süütelukust klemmilt 30 juhtmega R4 läbi pistiku H1 klemmi 2 ülesse juhtmele 30. Juhtmelt 30 liigume kõrvaloleva vasakpoolse juhtmega alla läbi pistiku Y klemmi 3 aku plussklemmile. Aku miinusklemmilt maanduspukti aadressil 5. Mis on selle maanduspunkti aadress? Kus see maanduspunkt asub? Kuhu suundusid sulavkaitsmete S8 ja S7 juurest juhtmed X ja Z? Millisel aadressil need seadised asuvad? Mis värvi ja kui suure ristlõikepindalaga on juhtmed? Kust leiame nende maanduspunktid? 5 & ProDiags 6 & ProDiags 7 & ProDiags 8 & ProDiags 9 & ProDiags Spetsifikatsioon
Liinidest alajaama tulevate liigpingelainete vastu kaitstakse alajaama ventiillahendite ja liigpingepiirikutega. Joonis 5.34 Kaitse liinilt tulevate liigpingelainete vastu 73. Liigpingepiirikute paigalduspõhimõtted Liigpingepiirik tuleb paigutada trafole nii lähedale kui võimalik, soovitavalt lüliti ja trafo vahele. Liigpingepiirik tuleb ühendada alajaama maanduskontuuri võimalikult lühikest teed pidi. Trafo maandus ühendatakse samasse maanduspunkti kuhu piirik. Kui võimalik, tuleb sellesse maanduspunkti ühendada ka talitlusmaandus. Trafo Y-mähise maandamata neutraali tuleb kaitsta liigpingepiirikuga. Kui ühenduskaabli pikkus on alla 30 m, tuleb liigpingepiirik paigaldada kaabli trafopoolsesse otsa. Kui trafo on õhuliiniga ühendatud kaabli kaudu, tuleb kaabli kest maandada liigpingepiiriku maanduspunkti võimalikult lühikese juhtmega. Kui kaabli trafopoolsesse otsa ei saa liigpingepiirikut paigaldada, tuleb õhuliini kaitsta
annaabi.ee 
