Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km) Veenus on umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga ja pilvedega kaetud Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks Veenus Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult, nii hõljukite kui maanduritega Sealne atmosfäär on ligi 1000 korda tihedam kui Maa oma, koostises domineerib süsihappegaas (96,5%) ning ülejäänud on lämmastik Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest Veenuse keskmine tihedus viitab raud-nikkeltuuma olemasolule Maa Maa pöörleb tunduvamalt kiiremini kui kaks eelmist planeeti (päikeseööpäev Merkuuril kestab 176 päeva ja Veenusel 117 päeva) Tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi Kuu on üks suuremaid kaaslasi
Merkuur Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeetidest väiksem. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama poolt. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on ,,merede sarnaseid tumedaid tasandikke ja plaju kraatermägesid. Veenus Maale lähim. Päikesest lugedes teine planeet ja mõõtmetelt Maale väga sarnane. On kaetud kogu ulatuses läbipaistmate pilvekihiga. Kosmosest on Veenust uuritud põhjalikult nii hõljukite kui maanduritega. Veenuse tahke, ülikuum (480 kraadi) pind asub pilvekihist 60km allpool. Pinnavormidelt samuti sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Marss Kõige rohkem uuritud planeet ja mõõtmetelt üsna väike. Marss pöörleb samal kombel kui Maa. Teleskoobis on seda näha palju paremini kui Veenust või Merkuuri. Marss on kõige paremini vaadeldav planeet Maa pealt (kuna päike paistab
annaabi.ee 
