ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne. Maandamine toimub maandusseadmete abil. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest. Esmajärjekorras kasutada looduslikke maandureid (maa). 4). Mõõtmine ja selle meetodid Kaitsemaanduse tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks on perioodiliselt vaja : üle vaadata maandusseadme nähtav osa, kontrollida takistuste ja halbade kontaktide puudumist juhtides ja mõõta maandusseadme takistust. (vajadusel üle vaadata ja parandada vigastada saanud kohti) Põhilisteks meetoditeks on: · Mõõtmine ampermeetri-voltmeetri meetodil
maandusjuhti. Maanduselektroode võib olla üks või mitu, mis ühendatakse omavahel kokku. Eesti keeles kasutatakse nii ühest kui ka mitmest elektroodist koosneva süsteemi kohta terminit maandur. Maanduselektroodid võivad olla rõhtsad või vertikaalsed. Maanduselektroodid valmistatakse enamasti tsingitud terasest, harvem vasetatud või roostevabast terasest, sest nad peavad olema korrosioonikindlad. Peale eelkirjeldatud tehismaandurite võidakse kasutada ka loomulikke maandureid - puurkaevutorusid, ehitiste pinnases paiknevaid metalltarindeid, õhuliinimastide vundamente jms. Maanduselektroodid ei pruugi paikneda ainult pinnases, vaid ka nt betoonis või muus materjalis, mis pinnasega kokku puutub. Eriline koht selliste maandurite seas on vundamendimaanduritel, mis paiknevad ehitiste vundamentides. Elamute paigaldisemaandusena kasutatakse Euroopas nüüdisajal peaaegu eranditult vundamendimaandust. Selle maandusviisi korral paigaldatakse rõhtne,
kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Veenuse pinna ja atmosfääri uurimiseks on kasutatud nii maandureid kui vabalt hõljuvaid aerostaate. Veenuse tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega
Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest, mis hendavad seadet maanduriga. Maandurid vivad olla loomulikud vi tehismaandurid. Loomulikud maandurid on maaalused metallosad ja raudbetoonvundamentide armatuur, maas olevad torud jne. Vundamendi ligilhedane takistus arvutatakse valemiga: Rm = 0.52 - pinnase eritakistus (*m) A - vundamendi poolt hivatud maaala. Kui loomulikud maandurid ei taga vajalikku maandustakistust, kasutatakse lisaks tehismaandureid. Selleks on kaks tpi maandureid: - vertikaalsed vardad; tavaliselt kasutatakse marterasest vi nurkrauast elektroode pikkusega 2.5 - 6 m, lbimduga 10...16 mm vi seinapaksusega le 4 mm. he elektroodi takistus: l - elektroodi pikkus d - elektroodi lbimt - horisontaalselt pinnases olevad vardad Horisontaalse kontuuri takistus: l - kontuuri pikkus maa sees Potentsiaali htlustamiseks hendatakse kik maanduselektroodid suletud kontuuri. vt ka E. Altpere, A. Hanson, K
annaabi.ee 
