Planeet Marss
juulil 1997. aastal Marsil
edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Kosmosesondide abil on
õnnestunud saada väga väärtuslikku lisa maapealsete vaatlustega
kogutud andmetele. Väga viljakas oli 1971. aasta (mida tinglikult
nimetatakse ka Marsi-aastaks, sest Marss oli siis suures vastasseisus),
kui Marsi lähedusse jõudsid nõukogude kosmosesondid "Mars 2" ja
"Mars 3" ning ameerika kosmosesond "Mariner 9". Esimest korda
laskus Marsile maandumisaparaat "Mars 3".
1974. a. jõudis Marsi lähedusse koguni neli nõukogude kosmosesondi
"Mars 4", "Mars 5", "Mars 6", "Mars 7".
MARSI KAASLASED
Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Mõlemad avastati 1877.
Aastal Asaph Halli poolt.
Phobos
Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema keskmine läbimõõt
22 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene
kaalub seal veid 50 kilo. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning
pole näha polaaralasid