Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Esiteks on mõlema jaoks (eriti nende noorpõlves) elav germaani paganlik taust. See ulatus
küllaltki jõuliselt läbi kristliku ,,pealispinna" mõlema ellu ja teadvusse. Nii väidab Jung oma
mälestuses enda ema olevat kummalise kuju, kelle ümber mitmel korral olevat aset leidnud
poltergeisti fenomenid ning kes ärganud vahel tundmatus ähvardavas keeles prohveteerides.
Lutheri ema Margaret on uurijate poolt vihjamisi kujutatud tagurliku maanaisena, kelle jaoks
nõidus ja paharetid olid igapäevane reaalsus. Luther on oma kaasaegsetele täie veendumusega
jutustanud nõiast naabrinaisest, kes tema ema sõnutsi nõidunud ära tema lapsed, kes hakanud
karjuma otsekui surmasuus olles. Kui kohalik kirikujutlustaja sellise teguviisi vihjamisi hukka
mõistnud, olevat nõid neednud ära ka tema, nii et jutlustajat tabanud surmahaigus.
(OBERMAN 1993:102-103) Tema ema peetakse ka selleks isikuks, kes olevat teda hirmutanud
vanakurjaga
annaabi.ee 
