Eesti keele kujunemislugu ja eesti keele iseärasused
Toimus suur hulk mõjusaid häälikumuutusi, mis hõlmasid enamiku neist murretest ja
soodustasid sel moel keele integreerumist, keelelist liitumist. Samas lahutasid need uuendid Eesti
murdeid teistest hõimumurretest, mis säilitasid enamasti nende nähtuste puhul varasema
olukorra. Mitmed uuendid ei ulatunud kirderannikumurdesse, mis püsis lõunanaabritest
suhteliselt omaette ja säilitas soome murretele lähedase ehituse.
Olulisimad hääliku-uuendid, mis hõlmasid nii maamurret kui Ugala murret olid näiteks
kaashäälikute regressiivne palatalisatsioon, laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine.
Murrangulised uuendused Eesti ala häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade
morfoloogias. Kadus senine käänamise ja pööramise alus sõnade jagunemine ühe- ja
kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra
5