Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest
Viitso järgi on rannikumurre (= rannamurre) ja kirdemurre (= Alutaguse) erinevat ajaloolist
algupära. Rannikumurre eraldus omaette ja varem, kirdemurre aga pärineb Peipsi murdest ja on
selliselt ühist algupära idamurdega. Viitso kõneleb ajaloolisest arengust lähtudes viiest eesti
peamurdest: lõunaeesti, põhjaeesti, ida-, kirde- ja rannikumurdest.
Huno Rätsepa järgi eraldus varasel perioodil Viru murre, mis sai kirderannikumurrete
aluseks. Hiljem lahknes maamurdest Vaia murre, mis sai aluseks idamurdele ja mõjutas
kirderannikumurrete moodustumist. Rätsep seletab kirderanniku murderühma teket vana
murdeliiduga. Rätsep tõstab esile keele- või murdeliitude tähtsuse ka hilisemas eesti keele
kujunemisloos, rõhutades, et viimasel aastatuhandel on esinenud suundumisi nii murrete
eristumisele kui sarnastumisele.
Valdav enamik lõunaeesti murrete vahelistest erijoontest on samuti tekkinud viimase tuhande aasta
jooksul
annaabi.ee 
