Põrgupõhja uus vanapagan analüüs
töömees. Ajapikku aga suhted soojenesid ja Jürka tihti tunids huvi Riia heaoluüle ja
kui tüdruk kasvõi natukene eeldas tühka kõhtu otsis ta kohe midagi hammastevahel
talle pista jättes pooleli ka tähtsamad tööd. Jürkal oli ka kombeks tütart veidrate
nimedega kutsuda nagu tattniga vöi sasipea kuid Riia õppis, et kui teda kutsuti siis
alati selleks, et mõni puuhobune, lilleke või jänesekapsa leht. Kui kunagi sai ta
maamesilase kärjed kaseothutorbikus saand ja talle õppetanud kuodas sealt mett välja
imeda siis esimest korda tundis ta, et isa hoolib tast sama palju kui ema. Seda enam
tõestas see, et Riia nägi kaks päeva järjest unes kuidas Jürka näoga hobust ta ratsutas,
Jürka leidis selle põhjenduseks selle, et Riiat on kerge kanda ja see meeldib hobusele.
Ükdiselt oli Riia aga nukker kuna Jürka ei olnud piisvalat kodus ja ta tunids tihti