ÄRKAMISAEG
liikumise juhtideede ja taotluste suhtes ja need väljendasid eesti rahva tahet taheti
saavutada muutusi ühiskonnas, majanduses ja ka vaimuelus.
Nagu juba mainitud olid 1860-70ndad eestlastele kulutuuriliselt ja majanduslikult
murranguaastateks. Inimeste eluviis muutus tunduvalt liikuvamaks seoses tehaste,
ettevõtete rajamisega ja kaubavahetuse elavnemisega ning raudteede rajamisega.
Sellega seonduvalt kujunes välja ühtne majanduselu.
Senini olid eesti rahvas end nimetanud kas "maameesteks" või "maarahvaks", siis
nüüd hakati kasutama sõna "eestlane". Tähtsaks on ühtse kirjakeele kujunemine,
mis tihendas omavahelist läbikäimist ja hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur.
Avaldumisvormideks kõige selgemal kujul olid suurürituste teostamine, seltside
moodustamine, koolide rajamine, ajalehtede avaldamine, eestikeelse trükisõna
ilmumine, rahvusliku muusika ja heliloomingu tekkimine, jne. Suurimaks
tähtsündmuseks ärkamisajal kujunes esimene üldlaulupidu Tartus 1869
annaabi.ee 
