Ernest, Hemingway ,,Hüvasti, relvad" 1. Tsitaadid: ,,Ma olin Catherine külastamist väga kergelt võtnud, olin enda peaaegu purju joonud ja oleksin tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,, Me mõtleme. Me loeme. Me ei ole maamatsid. Me oleme automehhaanikud. Aga isegi talupojad ei ole nii rumalad, et sõjassse uskuda. Kõik vihkavad seda sõda" Kõik teadsid, et sõdides ei saavuta midagi peale süütute elude hävitamise, sest keegi pidi lõpuks ikkagi relvad maha panema. ,,Ka teie armastate. See, mis te mulle oma öödest olete rääkinud, see ei ole tõesti armastus. Ainult kirg ja lihahimu. Kui inimene armastab, tahab ta armastuse nimel midagi teha. Tahab ohvrit tuua. Tahab teenida
Olin liiga väike, kui taat oma lossis laskis näitemängu teha. Kas usute, et saate õpetada?» «Tühi asi!» «Suurepärane. Olekski himu midagi uut õppida. Hakkame siis kohe pihta.» Siis jutustas talle hertsog, kes on Julia, ja ütles, et ta ise oli harjunud Romeo olema, nii et kuningas pidi mängima Juliat. «Aga kui Julia on nihuke noor tüdruk, siis mu paljaspea ja valge põskhabe oleksid ehk temale haruldaselt veidrad, hertsog.» «Ei, ärge muretsege, -- need maamatsid ei taipa sellest midagi. Pealegi-, teate, mängite kostüümis ja see teeb inimese hoopis teiseks; Julia on palkonil, naudib kuuvalgust enne magamaminekut, tal on öösärk seljas ja kroogitud öötanu peas. Siin on osaliste kostüümid.» Ta võttis kohvrist paar-kardinakalingurist ülikonda -- need olid, nagu ta ütles, Richard III ja ta kambamehe keskaegsed raudriided -- pika valge puuvillase öösärgi ühes sinna juurde kuuluva kroogitud öötanuga. Kunin- 340
annaabi.ee 
