vesinikkütusele, mis saastab vähem keskkonda ja õhku. 6. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta. 1973. aastal toimus Vestmannisaarte asustatud saarel Heimaeyl ulatuslik vulkaanipurse. Tekkinud kahju oli suur, kuid hiljem suudeti see looduskatastroof tasuvaks muuta. Viimane suur vulkaanipurse toimus 2004. aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. See leidis aset liustiku all ja pani suured liustikualad sulama. Tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse. Tulva võimsust demonstreeris tõsiasi, et liiklus ümber Islandi kulgeval teel katkes 17 km ulatuses. Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Island#Asukoht EE 15 lk 248 Maailma atlas 2001, lk 15
katavad 11 922 km² saarest. Viimaste aastate jooksul on liustikud õhenenud ilmastiku soojenemise tõttu. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km². Eriti võimsad protsessid toimuvad paikades, kus tuli ja jää kohtuvad. 1996 aasta sügisel toimus vulkaanipurse Vatnajökulli liustiku all. Selle tagajärjel sulasid suured liustikualad ning tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse. Tulvad lõhkusid ümber Islandi kulgeva tee 17 km pikkuselt ja rikkusid tähtsa maanteesilla. 1998 aasta detsembris oli väiksem vulkaanipurse samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta. Ka maavärinad on Islandil tavalised, kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896. Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis
annaabi.ee 
