Eesti uusaeg
palju rohkem kroonumõisaid kui Eestimaal). 1841.aastal anti välja seadus riigi varanduse
valitsemise ümberkorraldamise kohta- talurahvaseisukohast vaadatun aoli ouline et
senisest oluliselt enam allutati riigimõisad ametkondade ja riigiaparaadi alla millega
kergendati oluliselt kroonutalupoegade olukorda. See mõjutas siis ka rüütelkondi, eriti
Liviimaa rüütlekonda.
Hamilkar von Fölkersahm(1811-1856)- tegu oli liivimaa rüütelkonna maamarssaliga. Tal
oli mitmeid oluliseid ideid kuid tähtsaim neist vist oli, et talumaa tuleb anda talupoegade
pärisomandisse. See tekitas mitmeid vaidlusi muidugi. Fölkesahm toetus suuresti
lääneriikide eeskujule. Vaidlused aga olid pikad ja rüütelkonnasisesed asjad ei viinud
kuhugi nind initsatiivi haaras keskvõim Peterburis, kes siis elle asja otsustamiseks mingi
komitee moodustas.
1849 jõuti Liivimaa uue talurahvaseaduse väljaandmiseni- tegemist oli ajutise seadusega
annaabi.ee 
