V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
See, mida*me nüüd politseiks kutsume, puudus tol ajal üldse.
Rahvarikkais linnades, ennekõike pealinnades polnud ühtset korra säilitamise keskvõimu.
Feodaalne kord oli suured linnakogukonnad õige imelikuks kujundanud. Linn oli tuhandete
läänkondade kogu, mis teda igasugusteks ja erisuurusteks osadeks jaotasid. Siit siis
tuhanded üksteisele vastukäivad korraldused, teiste sõnadega, korda polnudki. Nii oli Pariisis
peale saja neljakümne ühe lääniomaniku, kel õigus
399
oli maamaksusid nõuda, veel kakskümmend viis omanikku, kel lisaks oli veel õigus
kohut mõista, alates Pariisi piiskopiga, kelle päralt oli sada viis tänavat, ja lõpetades Notre-
Dame-des-Champs'i kloostriprioriga kel neid oli neli. Kõik need feodaalsed seadusvõimud
tunnustasid kuninga ülemvalitsust ainult nimepidi. Kõigil oli õigus teeraha nõuda. Igaüks oli
oma piirkonnas peremees. Louis XI, see väsimatu töömees, kes nii laialt alustas
annaabi.ee 
