Kartaago asemele. Maajagamise komisjoni tegevus algas uuesti. Tuginedes rahvamassidele ja kaubanduslikele elementidele, muutus Gaius 123 a. eKr faktiliselt riigi piiramatuks valitsejaks ja valiti 122. a. uuesti rahvatribuuniks. Nobiilid, kartes tema vastu avalikult välja astuda, otsustasid tegutseda teisiti. Nende nõuandel esitas üks rahvatribuunidest seadusprojekti 12 koloonia asutamiseks Itaalias, igas 3000 kolonisti, vabastades neid igasugustest maamaksudest. Senat kiitis seadusprojekti heaks. Sellega tahtsid Gaiuse vaenlased õõnestada ta mõju rahva keskel. Tegelikult polnud aga niisuguse kolooniate hulga asutamiseks Itaalias vaba maad ja seadusprojekt jäi ainult lubaduseks. Siiski hakkas rahvakoosolek sellest ajast peale jahenema oma juhi vastu. Eriti muutus suhtumine Gaiusesse, kui ta esitas rahvakoosolekule seaduseprojekti liitlastele kodanikuõiguste andmise kohta. See seaduseprojekt kaitses kogu Itaalia
vaprus ja võitlusoskused. Just tänu mehisusele, millele lisandusid väejuhi oskused, saavutas Aleksander makedoonia sõdurite hulgas enneolematu populaarsuse. Vangivõetud kreeklased kuulutati makedoonlaste poolt reetureiks, neediti ahelaisse ja saadeti Makedooniasse sunnitööle. Tapetud maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel lahinguväljale ja nende hauale kuhjati vägev kurgaan. Granikose lahingus hukkunud Makedoonia sõdurite vanemad ja lapsed vabastati maamaksudest, kõigist isiklikest riiklikest koormistest ja varanduslikest maksetest riigikassasse. Aleksander andis selleks käsu. Issose lahing, 333 eKr üks antiikmaailma suurimaid lahinguid Pärast hiilgavat võitu Granikose lahingus, avas enamik peamiselt hellenitest koosneva elanikkonnaga Väike-Aasia linnu, sealhulgas ka Sardeis, ise ja vabatahtlikult võitjale oma väravad. Visa relvastatud vastupanu osutasid üksnes seni sõltumatuse poolest kuulsad
annaabi.ee 
