Soome-ugri rahvakultuur
suhteliselt suured ja ruumi jagus ka haljasaladele. Ungari ridaküla tüüpi külad asusid künkal, kiriku ümbruses, teede
ristumiskohas.
Ungari rahvalikku ehituskunsti on mõjutanud ökoloogilised tingimused: Lääne- ja Põhja-Ungari metsaaladel kasutati
puitu ja tellist, tasandikel tellist ja savi või saviplonni. Katus oli kas pilliroo-, õlg- või sindelkatus. 19. sajandi algul
elati veel tares, mis toimis ühtlasi ka köögina.
Enamik Ungari maamajadest olid 19. sajandil ühekorruselised ehitised, kus ruumid ehitati üksteise kõrvale. Majad
olid nii seest kui väljast valgeks lubjatud. Sageli ehitati maja ette võlvitud tugipostidega verandad (tornác). Majad olid
otsaseinaga tänava poole, sissekäik ühe külje peal. Majja sisenemisel oli esimene ruum eeskoda, mille tagaosas oli
köök. Elutuba oli tänava pool, toas oli mesipuusarnane savi- või kahhelahi; teisel pool asus sahver. Kõikide ruumide
annaabi.ee 
