edasiõppimisest ometi loobuda ning Köler pöördus kurvalt tagasi koju. Vanemate palvel võttis tookordne Vastemõisa valitseja Faber, kes oli tuntud lahke inimesena, poisi enese juurde mõisa, et Köler aitaks teda kirjavahetuses ja arvepidamises. Varsti sai Faberile selgeks, et poisil oli terav tähelepanuvõime ja kunstianne. Kui ta aga päris Köleri kavatsuste kohta tuleviku suhtes ning küsis, kas ta ei tahaks saada maalriks, sai ta eitava vastuse, sest maalririided olevat üleni värviga määrdunud. Aga kui Faber seletas, et on ka peenemaid maalermeistreid, kelle töö on puhtam ja kes maalivad isegi pilte, nagu tema vend, kellel oma töökoda Võnnu linnas, siis oli poiss kohe nõus. See peaaegu alateadlik vastus otsustaski tema edaspidise saatuse. Võnnus sõlmis Köler maalermeister Faberiga seitsmeks aastaks õpipoisi lepingu nagu tol ajal nõuti. Kolmandal õpiaastal oli Köler juba sedavõrd edenenud, et meister usaldas
edasiõppimisest ometi loobuda ning Köler pöördus kurvalt tagasi koju. Vanemate palvel võttis tookordne Vastemõisa valitseja Faber, kes oli tuntud lahke inimesena, poisi enese juurde mõisa, et Köler aitaks teda kirjavahetuses ja arvepidamises. Varsti sai Faberile selgeks, et poisil oli terav tähelepanuvõime ja kunstianne. Kui ta aga päris Köleri kavatsuste kohta tuleviku suhtes ning küsis, kas ta ei tahaks saada maalriks, sai ta eitava vastuse, sest maalririided olevat üleni värviga määrdunud. Aga kui Faber seletas, et on ka peenemaid maalermeistreid, kelle töö on puhtam ja kes maalivad isegi pilte, nagu tema vend, kellel oma töökoda Võnnu linnas, siis oli poiss kohe nõus. See peaaegu alateadlik vastus otsustaski tema edaspidise saatuse. Võnnus sõlmis Köler maalermeister Faberiga seitsmeks aastaks õpipoisi lepingu nagu tol ajal nõuti. Kolmandal õpiaastal oli Köler juba sedavõrd edenenud, et meister usaldas
annaabi.ee 
