Paulo coelho
inimestega, kes ei rääkinud tossudest ega automudelitsest. Kuid aeg läks edasi ja Eduard oli
muutunud. Poisi tuba oli täis maale, millel vanemate arvates puudus igasugune mõte. Ema ja
isa proovisid pojaga mitemid kordi rääkida, kuid Eduard ei kuulanud. Poiss teadis, et kui nii
edasi läheb vajub ema murest kokku, isal kaob huvi karjääri vastu ja mõlemad hakkavad
ennast poja valesti kasvatamises süüdistama. Kui ta maalmisest loobub, ei näe ta
paradiisinägemused kunagi päevavalgust ja miski maailmas ei paku talle enam huvi ega
rõõmu. Kuid vaatamata sellele otsustas Eduard paradiisinägemusest loobuda ning teatas
sellest vanematele. Poisi perekond oli õnnelik, kuid järgmisel päeval leidsid nad Eduardi toast
täieliku segaduse, maalid oli ribadeks lõigatud, poiss aga istus toanurgas ning vahtis taevasse.
Ema ja isa ei olnud võimelised poisi eest enam hoolitsema ning nad arvasid, et ainuke