Postkommunistlik kust, postmodernistlikus olukorras
kunstnik peab end oma tööga ülal pidama ja et riigi käest manguvad raha ainult need, kelle
kunstil pole tarbijat.
Paradoks on aga selles, et sotsialistlikule ,,vasakpoolsusele" on hetkel kõige võimsamaks
vastuargumendiks just elitaarsem ja avangardsem kunst, mida omal ajal ei soositud. Teine
binaarne opositsioon oli tekkinud mõistete ,,rahvuslik" ja ,,internatsionaalne" vahel.
Konservatiivne leer väitis, et milleks on vaja hävitada kuulsaid eesti maalitraditsioone ja
eelistada ainult Läänest tulnud kõiksugu installatsioone ja muud rämpsu. Nimetaks seda leeri
,,natsionaal sotsialistlikuks" selle sõnapaari algses tähenduses: rahvuslikkuse sildi all
püütakse säilitada sotsialismi ajal kujunenud kunsti. Väideti koguni, et Läänt huvitabki just
see, mis meid neist eristab, mitte aga see, mis meil sarnast on. Polnud aga raske märgata, et
niisuguste loosungite all püüti kramplikult säilitada olemasolevat.
annaabi.ee 
