olid vaid lihtsalt naturaalset tooni näolappideta pead. Läbivaks teemaks sellel näitusel oli ilmselt nõukogudeaegne Eesti, sest seal võis näiteks näha maali pealkirjaga „Pirita jõgi“, millel kujutati kolme jões suplevat noorukit ja vanamoodsat silda, aga tänapäeval sellist vaatepilti mainitud kohas ette ilmselt ei tuleks. Veel jäi meelde maal, millel üks vanaproua talongide eest poest kilodeviisi suhkrut oli toomas – viitab selgesti nõukogude ajale. Minu lemmikuks kujunes maaliteos „Meil on uus vaip“, mille heledate värvide ning sisu kooslus mulle väga meelejärgi olid. Sellel oli kujutatud kaht prouat akende vahel, olles ise vastaskortermajades. Nagu pealkirigi ütleb, andis üks neist teisele teada, et on omale uue vaiba ostnud. Kuna sel ajal väga telefonidega ei räägitud, siis nad vahendavadki infot endamoodi mugavalt. Tänapäeval ei läheks ilmselt keegi sõbranna poole jutuga, et ta omale uue riidelapi
Neid kolme maali (Filosoofia, Meditsiin, Õigusteadus) kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning "pornograafilise" ainese poolest. Kõik kolm tööd hävitati põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta maikuus. 1902. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni friisi" Viini Setsessiooni näituse jaoks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud uuesti enne 1986. aastat. Gustav Klimti "kuldset perioodi" teatakse kui kunstniku suure edu ning positiivse kriitika ajastut. Pajudes tema selle perioodi töödes oli kasutusel lehtkuld. Rohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ning "Judith I", kuigi enim tuntud tema selle aja töödest on siiski "Adele BlochBauer I portree" ning "Suudlus". 1911. aastal tõi maal "Elu ja Surm" talle esimese auhinna
Sümbolism eelistab ebatavalisi, tahtlikult salapäraseid ja mitmetähenduslikke süzeesid, mis käsitlesid legende, imesid, usulisi otsinguid ja olemise põhiprobleeme. 60. Mona (Madonna) jumalaema nimetus Itaalias jt. katoliiklikes maades, ka tema kuju või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse
annaabi.ee 
