Korduvalt maalis ta väikest prinsessi Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on tema loodud portree julmast paavstist Innocentius X-st. Töö Diego Velazquez Lõunasöök. u. 1617. Pildil on kujutatud lihtrahvast söögilaua taga einestamas. Maalitavad võisid olla kunstniku enda sõbrad, tuttavad kuid ka juhututtavad. Selgelt on välja toodud laud ning kõik sellel asetsev, märgata võib isegi, et laudlina on kergelt määrdunud.
Holland. Natüürmort ja grupiportree."Väikesteks hollandlasteks" (Maalisid väikeseid pilte.) Hispaania Diego Velazguez 1599-1660. Kuninglik õukonna kunstnik. Paavst Innocentius X. Flandria maalikunst Peter Paul Rubens 1577-1640 ,,Lukippose tütarde röövimine". Hakati tegema paraadportreed(täispikkuses inimese portree) Hollandi maalikunst. Maalis lõbusa olekus inimesi. Frans Hals von. Jan Vermeer von Delft. Majandusliku rikkust hakkasid näitama ka maalitavad natüürmordid e Vaikelu. Rembrandt(naine suri ära ). Rokokoo 1710-1760 Sünnib Prantsusmaal, rähendab merekarpi. Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti rõivastust. Kunist pidi olema rõõmus, meelelahutuslik. Sisearhitektuur. Heledad toonid, palju peegleid, kristalllühtrid. Ebasümmeetriline õhuline väänlev taimeornament koos merekarbi motiividega. Maalikunst. Väikesed maalid ning kujutati armastust või meelelahutusliku teemasid. Thomas Gainborough ,,Poiss sinises"
poolmikku meenutav motiiv, nn orvand, mida kasutati arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev
Sümbolism ja juugend 19. ja 20. sajandi vahetus Sümbolism Pettumine kaasajas teaduse ja tehnika arengu pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Jagunemine: a) sümbolism b) juugend Sümbolistid põlgasid realismi ja impressionismi. Nende maalitavad teemad olid mitmetähenduslikud rõhutasid elu müsteeriumit. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid (sünd, surm, armastus, erootika, üksindus, elu ringkäik, loodus). Sümbolistidel oli esmatähtis sisu, mitte teostus. Sümbolism ei ole stiil vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Osad sümbolistid lõid nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teised aga pühendusid õuduspiltide loomisele. Juugend Juugend tekkis tarbekunsti stiilina
kes vaatab rõdudel olevaid teisi naisi. See justkui annab vaatajale kinnitust et ta võib omakorda naist vaadelda, kuina tema mees on ametis teistega ja käitub oma kaaslasega väga mühaklikult. Mõju on veelgi suurem, kui me küsime endalt, kas vaadates vastasloozis istuvat naist, me äkki ei unusta ära omaenda naist? Sugu ja soolised erinevused "Looz"i laadsetes töödes on mehed vaatajad ja naised vaadatavad (mehed maalivad ja naised on maalitavad). Sellised maalid väljendavad ideoloogiat soolistest erinevustest. Tol ajal oli "mehelikkus" ja "naiselikkus" rangelt määratletud kategooriad ja neil kummalgi olid omad äratuntavad jooned. Nendest raamidest väljapoole mõtlemist peeti hälbivaks ja ebaloomulikuks. 19. saj Prantsusmaal oli naise loomulik keskkond kodu., meestele selliseid piiranguid ei olnud. Naine pidi olema truu abikaasa, et mehed saaks anda pärandust oma seaduslikele järglastele,
annaabi.ee 
