Üldine kunstiajalugu
" Ja nagu teatergi, mida võib vaadelda kui kaasaja
sümptomit, peitus ka Delacroix' isiksuses geenius, kes maalis teiste geeniuste kangelaslikke tegusid.
Isegi tema pintslitöös nähti geniaalsuse joont. Ta pööras selja neoklassitsismile omasele tahtlikult
lõpetatud maalistiilile ja asetas oma värvipigmente lõuendile tormakalt ning vabalt, mis võimaldas tal
saavutada meisterlikkus ka lühikese aja jooksul valminud suuremõõtmelistes sündmusi kujutavates
maaliseeriates.[4]
Eugène Delacroix viljeles ajaloo- ja maastikumaali ning portreekunsti. Delacroix püüdles poeetilise tõe
poole, selle asemel, et tabada kindlat ja spetsiifilist sündmust. Tema töödes on joovastav segu nii
sensuaalsusest kui ka julmusest.[2] Piltide temaatika allikateks oli Delacroix'l tihtipeale tema
lemmikpoeetide teosed (Goethe, Walter Scott, Byron, Victor Hugo), kuid tema eesmärgiks ei olnud
nende illustreerimine, vaid omapoolse tõlgenduse ja nägemuse edasi andmine antud ainest