"maalinnadega" - 1 õppematerjal

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

B, 285). Eestlaste abivägedel oli sakslaste sõjaväes, kurelaste abivägede kõrval, suur, vahel otsustav tähendus (v. Riimikroonika, rida 826 j.; ka Durbeni lahingu kirjelduses). Paistab, et eestlastele olid sõjakäigud, iseäranis ehk röövretked, meeltmööda. Ka omavahelistest sõdadest ordu ja piiskopi vahel pidid pärismaalased osa võtma või selle all kannatama. Sõjalise kaitse alal etendasid eestlaste juures teatavasti maalinnad suurt osa. Kuidas oli maalinnadega lugu sel ülemineku ajajärgul? Kas kõik hävisid võitlustes kuni 1227. a. või kisti pärast maha ja jäid parandamata ning tarvitamata? Me tõime juba Läti Hindreku kroonikast koha XXIX, 1, kus kirjeldatakse olukorda pärast lõpprahu tegemist muu seas sõnadega: ,,Ja eestlased tulid välja oma maalinnadest - kantsidest (de castris suis), ehitasid jälle üles oma ärapõletatud külad ja oma kirikud..." Tähendab, oli veel ka hävimata maalinnu, mis varju andsid