a. Samal aastal lasi Muhu- Suuremõisa rentnik Igelström valada kirikule torinikella, mis 1861.a uue vastu välja vahetati. 1764. a. on kirik saanud uue väikse 8-tahulise haritorni, mis koos katusega hävis 1941. a. septembris sõjatules. Kiriku interjööri kõige hinnalisemaks osaks on kirikus, kuid eriti selle kooriruumi põhja- ja idaseinal olnud umbes 1330. aastaisse dateeritavad seinamaalid. Stiililt kõrggootikasse kuuluvail maalinguil on kujutatud kolmikkaarte all seisvaid inimfiguure. Ilmselt on need jäänused kompositsioonist "Viimne kohtupäev". Reformatsioonijärgsel ajal aga kõrvaldati kirikust 2 katoliiklike pühakujude kõrval ka seinamaalid - need jäid aastasadadeks korduvate valgenduskihtide alla. Seinamaalinguid puhastas uuesti kattekihist 1913. a. arhitekt J.L.Gahlnbäck. Aastail 1969-1974 uuriti ja restaureeriti maalinguid Moskva kunstiteadlase V
Krokodilopolise lähedal asuvas järves. Kulli pea kujutab ni Ra'd kui ka Horost, iibise pea aga Thot(h)i. Anubisel on saakali pea. Hiljem, Arhailises/Eeldünastilises ja Varase dünastia aegses Egiptuses, religioossed uskumused arenevad muistsetelt animistlikelt uskumustelt polüteismile. Kujutised teise dünastiaeelse ajajärgu maalitud nõudel jutustavad meile, et igal suguharul ja üksikkoondisel on oma kujutav embleem, mis ulatus tagasi vanadele totemistlikele kujutlustele. Nõude maalinguil me leiame standarte, mis kujutavad elevanti, pistrikku, harpuuni, ristamisi asetatud nooli, päikest, puuoksi, ja rea muid embleeme. Peaaegu kõik need standardid on hiljem Egiptuse riigi administratiivsete provintside nomoste embleemideks. Usundliku ideoloogia ajal muutub endine, üksikkollektiivi kõigile liikmeile ühine tootem esivanemaks ainult juhile, kes ainuüksi tuletab oma päritolu sellest esivanemast. Kultusesemeks olev loomtootem teeb läbi inimesestumisprotsessi