Värvid
hüdraatunud raudoksiidist (Fe2O3 · H2O). Hüdraatunud raudoksiid on mineraal, nimega götiit.
Mineraalsete pigmentide toonid võivad, tingituna keemilise ehituse eripärast, üksteisest
suuresti erineda. Näiteks mõjutab seda pigmendi osakeste suurus: raudoksiidi värvitoon võib
kõikuda kollasest pruunini.
Kollane ooker on valguspüsiv ja ilmastikukindel ning võib kokku segada kõikide
pigmentidega. Mõnikord kollane ooker tumeneb õlis. Pigmenti kasutatakse kõikide
maalimistehnikate korral. Kollane ooker muutub põletades punaseks (punane ooker) ja kaob
siis ka hüdraatunud vee osa.
Kaadmiumkollane (kollane pigment)
Kaadmiumkollase valem on CdS. Pigmendil on peened, helekollased osakesed, oranzikad
osakesed on kollakatest suuremad. Kaadmiumkollane avastati 1818. aastal ja 1825. aastal
hakati pigmenti Saksamaal tootma. Pigmenti valmistatakse kaadmiumi sooladest sadestamisel
sulfiididega. Olenevalt sadestamistingimustest, on võimalik saada kollast kuni kollakas-oranzi