asetamisel `lahutatakse' sinise (420-520 nm) ja kollase spektriosa 480-660 nm) vahe, st blokeeritakse osad, mida kumbki filtritest läbi ei lase- üle 520 nm ja alla 480 nm- ja alles jääb roheline spektriosa) Aditiivse segamise puhul tulemus on teistsugune, sel juhul stimuleerivad kaks või enam stiimulit (värvi) üht ja sama reetina osa, seega segunemine toimub vaataja silmas (nt erineva valgusega projektorid valgustavad üht ja sama piirkonda ekraanil; värvi- TV; optilised maalimistehnikad,nt pointillism....). Aditiivse segamise puhul moodustavad teatud puhtad spektrivärvid nn komplementaarvärvusi (eesti k nim ka vastandvärvusteks) . Igal värvitoonil on olemas komplementaarne e. vastandvärvus. Vastandvärvid asuvad värviringil diametraalselt vastupidises küljes. Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna
Keerulist motiivi maalides võib sellest teha kõigepealt pliiatsiga visandi ja selle siis võrgustiku abiga maalialusele kanda. Võrgustik aitab säilitada õiged proportsioonid ja perspektiivi. Tehke maalimisse aega ajalt paus. Kui tagasi tulete, näete kogu oma maali hoopis värskema pilguga. Nii saab kergelt jälile ka vigadele. See, mida sa parajasti kestvas maalimistuhinas ei märka, tuleb ilmsiks, kui pole oma pilti vahepeal mõnda aega üldse vaadanud. Erinevad maalimistehnikad IMPASTO - õlimaal See on tehnika, kus õlivärvi või akrüüli kantakse maalipinnale paksult ja jõuliselt, sageli otse tuubist. Jäävad näha pintslijälgede triibud, mis annavad maalile tekstuuri ja elavuse. Kasutatakse sageli maalimisel alla prima ehk kui maal ühe maalimiskorraga valmis tehakse. Vt. Vincent van Gogh Kasutada jäika harjaspintslit või maalimisnuga. paljudest kirevatest värvidest koosneva motiivi puhul võib alguses eri värvi objektid katta
annaabi.ee 
