Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
kes suvitushooajaks sõitis koos teenijatega Marienbergi. Aastaringselt elasid mõisas vaid
mõisavalitseja ja kärner oma abilistega. Lossiomanikel käis palju külalisi Peterburi kõrgemast
seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber
kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid
tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake --
krahvinna maalimisateljee. Praeguse Maarjamäe memoriaalkompleksi territooriumil asus
ühekorruseline paekivist müüridega kasvuhoone ning selle lähedal aed tiigiga. 1910. aastal
ehitati insener Voldemar Lenderi projekti järgi peahoonega harmoneeruv veetorn.
Maarjamäe. Suvituskohast restoraniks
1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale ning
mõnda aega kasutas lossi suvituspaigana Hollandi konsul Eestis. Aastail 192628 rajati