Evald Okas
Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete
meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja
muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja
graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsitluse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide
loominguperioodide kujutanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maadelt kui ka varjamatult
erootilisi naisakte. Viimases valdkonnas võiks Evald Okast eesti maaliklassikas võrrelda ehk
eelkõige Ado Vabbega. Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist
koloriiti, luues julgeid sisendusjõulisi värvilahendusi.
Kodumaisesse graafikasse tõid Okase 1960. aastate välisreisid uusi värskeid meeleolusid. Tänaseks
on muutunud kättesaamatuks rariteediks tema kuivnõelasari "Reisimuljeid Itaaliast" (1961), sari
"Pariis" (1962) ning tolleaegsest graafikapildist drastiliselt erinevad Jaapani-reisist inspireeritud
ofordid 1963. aastast.