Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
Rauda ja vaadata üle uus ja paljutõotav saksa kunstikeskus. Pariisis ja Münchenis veedetud
kuud tõid murrangu Ants Laikmaa loomingusse - kokkupuuted realismi ja impressionismiga
olid temasse jätnud sügava mulje. Juba jõuludel võis rändurit näha kodutalus Paibal, kus
nähtavasti enne uut aastat valmis vennatütre portree - südamlik ja erksailmeline Väike Alma.
Uus sajand tõi kunstnikule altaripildi maalimise Pärnu-Jaagupi kirikule. Kuna Laikmaa
maalikavand teemal Tulge minu juurde... ei leidnud kiriku-eestseisjatelt piisavalt poolehoidu,
siis tuli kunstnikul leppida koopia tegemisega Tallinna Toomkiriku altarimaalist.
Juba ammu algatatud mõte - korraldada ka Laikmaa töödest näitus - suudeti lõpuks
realiseerida mai alguses. Provintsiaalmuuseumis avatud näitusele oli välja pandud kaks
portreed (Tserkessi poiss ja A. Rosenwaldi portree), Gebhardti altarimaali koopia, Laikmaa