"maalihkeohtlikum" - 1 õppematerjal

Sauga jõest Pärnu linna vaheni

vajumise. Pinnavesi asub 0,5...1,3 m sügavusel maapinnast, pinnasevee vool on jõe suunas. http://www.maaamet.ee/data/Pussi_tn_4a_ja_sauga_seletuskiri2.pdf Maalihked Maalihkeid seostatakse tavaliselt mägiste ning sademeterohkete aladega kuid ka tasase pinnamoega, Eestis toimuvad gravitatsioonist tingitud pinnase liikumised. Esimesed teated maalihetest Eestis ulatuvad mitmesaja aasta taha, kui Vigalasse ehitatud vastne mõisahoone jõkke libises. Eesti kõige maalihkeohtlikum piirkond on Pärnu ümbrus, kus viirsavitasandikku lõikunud jõeorgudes on toimunud ja toimuvad ka tänapäeval küllaltki ulatuslikud nõlvade purunemised. Suurim teadaolev maalihe toimus 1976. aastal Sauga jõe ääres ning liigutas hinnanguliselt ühe korraga 100 000 m3 pinnast. Tartu Ülikooli geoloogia osakond on uurinud Pärnu ümbruses toimunud maalihete levikut, nende mehhanisme ning vallandavaid tegureid. Maalihete