Rembrandt
endale tagasihoidlikuma eluaseme. Täielikust krahhist päästsid
Rembrandti eest hoolitsev Hendrickje ja poeg Titus, kes asutasid
kunstimüügifirma ja võtsid ta sinna tööle. 1663. aastal suri
Hendrickje, 1668. aastal Titus. Rembrandti eest jäi hoolitsema tütar
Cornelia.
Kui Rembrandt 1669. aastal manalasse varises, oli ta niivõrd
vaene, et temast jäid järele ainult maalimistarbed ja vanad rõivad.
Looming
Rembrandt on üks suurimaid maaligeeniuseid. Tema suurus
peitub selles, et ta, lähtudes ümbritsevast reaalsusest, andis maalile
üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunsti põhi on kõige sügavam
vormitõde, mis ei tee vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, hele-
tume on tema tähtsaim väljendusvahend.
Just selle abil kujundab ta kõige naturalistlikumad ja
proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena
muinasjutumaailmast; realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne