Barokk-kunst
harmooniliseks tervikuks, tuues sealjuures säravana esile peenima varjundirikkusega
modelleeritud inimnäod. Barokkmaalile iseloomulik pidulikkus on Rembrandti pintsli all
omandanud uudse soojuse ja hingestatuse. Nagu «Danae» puhul, otsis Rembrandt ka teistes
töödes tingimata oma isikupärast ja originaalset lahendust. Igasugune kordav ja järeleaimav
lähenemine kunstile oli talle põhiliselt võõras. Kuid tema maalialased eksperimendid ja püüe
iga teost lahendada võimalikult uudselt ei leidnud publiku hulgas kaugeltki alati hindamist ja
mõistmist. Tema komplitseeritumaks muutuv kunstiliste probleemide asetus viis ta laiast
publikust järjest rohkem eemale. Lõhe tellijate maitse ja Rembrandti loominguliste taotluste
vahel tuli esmakordselt teravamalt ilmsiks seoses suureformaadilise grupiportreega, mida
tuntakse nimetuse all «Öine vahtkond». Pärast selle nii rohkelt arusaamatusi tekitanud maali